Olenemata sellest, kas olete kogenud investor või alles alustate oma rahalise tuleviku kujundamist, on selge arusaamine varaklassidest oluline. Selles juhendis tutvustatakse erinevate varaklasside kohta näiteid, arutletakse nende omaduste üle, tuuakse välja nende võimalikud eelised ja riskid ning näidatakse, kuidas ja kust saada lisateavet.

Mis on varaklassid?

Varaklassid on selliste investeeringute rühm, millel on sarnased finantsomadused ja mis reageerivad turul sarnaselt. Kolm peamist varaklassi on aktsiad, võlakirjad ja raha ekvivalendid (rahaturuinstrumendid). Paljud investorid peavad varaklassideks ka kinnisvara, toorained ja uuemaid võimalusi, nagu krüptoraha.

Ajalugu

Varaklasside kontseptsioonil ja nende kasutamisel investeerimisstrateegiates on rikkalik ajalugu, mille algus ulatub sajandite taha.

Võlakirjad (võlaväärtpaberid): Üks vanimaid teadaolevaid varaklasse, võlakirjad on olnud olemas juba sajandeid. Võlakirja varased vormid ulatuvad tagasi iidsetesse tsivilisatsioonidesse, nagu Rooma, kus üksikisikud laenasid raha põllumajandusprojektide või avalike tööde jaoks.

Aktsiad: Aktsiate mõiste pärineb 17. sajandist, kui Hollandi Ida-India kompanii sai 1602. aastal esimeseks ettevõtteks, mis emiteeris avalikkusele aktsiaid. See tähistas Amsterdami börsi sündi, mida peetakse maailma esimeseks ametlikuks börsiks.

Toorained: Ka kaupadel on pikk ajalugu, mida on kasutatud tuhandeid aastaid vahetusvahendina ja väärtuse säilitajana. Väärismetalle, nagu kuld ja hõbe, kasutati sageli varajase vääringu vormis. Chicago Board of Trade, mis asutati 1848. aastal, on üks vanimaid kaasaegseid toorainebörse.

Kinnisvara: Kinnisvara on alati peetud varaks alates sellest ajast, kui inimesed hakkasid ühte kohta elama asuma ja maa omandiõigust taotlema. Idee investeerida kinnisvarasse tulu teenimise eesmärgil sai siiski suurema leviku 18. ja 19. sajandil, eriti kiire linnaarengu perioodidel.

Fondid (investeerimisfondid, ETFid): Kontseptsioon vahendite ühendamisest kollektiivseks investeerimiseks ei ole uus, kuid kaasaegne investeerimisfond kujunes alles 20. sajandil. Esimene investeerimisfond USAs, Massachusetts Investors Trust, loodi 1924. aastal. Börsil kaubeldavad fondid (ETF), mis on fonditüüp, millega kaubeldakse börsil nagu aktsiatega, tekkisid alles 1990. aastatel. Esimene ETF USAs oli SPDR S&P 500 ETF, mis loodi 1993. aastal.

Tuletisinstrumendid: Tuletisinstrumentide kasutamine ulatub samuti sajandite taha, kusjuures kaupmehed kasutasid tuletisinstrumentide põhilisi vorme, et kaitsta end kaupade ebasoodsate hinnamuutuste eest. Tänapäevased tuletisinstrumentide turud hakkasid aga tegelikult kujunema 1970. aastatel, kui loodi optsiooni- ja futuuribörsid.

Krüptovaluutad: Krüptovaluutad on varaklasside maailma uusim lisand, mis tekkis 2009. aastal, kui käivitati Bitcoin, mis on Satoshi Nakamoto varjunime all tuntud üksikisiku või rühma looming.

Koos finantsturgude arenguga on arenenud ka varaklassid. Igal klassil on oma riski- ja tasuvusomadused ning neil on portfelli mitmekesistamisel oma kindel roll. Erinevate varaklasside ja nende ajaloolise tootluse tundmine võib aidata investoritel teha teadlikumaid otsuseid varade jaotamise kohta. Vaatleme iga varaklassi lähemalt koos näidetega.

Pange tähele, et need on näited illustratiivseteks eesmärkideks ja neid ei tohiks pidada investeerimissoovitusteks. Enne investeerimisotsuste tegemist uurige alati ise ja arvestage oma finantsolukorda.

Fikseeritud tulu/võlakirjad

Võlakirjad (I owe you – ma võlgnen sulle) on investeeringutüüp, mille puhul investor laenab raha ettevõttele või valitsusele, vastutasuks perioodiliste intressimaksete ja esialgse laenusumma, nn põhisumma, tagasimaksmise eest võlakirja lõpptähtajal.

Siin on lühiülevaade fikseeritud tulu ehk võlakirjade põhiaspektidest:

Emitent: Võlakirju emiteerivad erinevad üksused, sealhulgas ettevõtted, omavalitsused ja riikide valitsused. Emitent on üksus, kes laenab raha ja lubab laenu tagasi maksta.

Põhisumma: See on rahasumma, mille võlakirjaomanik (investor) laenab emitendile. Emitent kohustub selle summa võlakirjaomanikule tagasi maksma kindlaksmääratud kuupäeval ehk tähtajaks.

Intress: Vastutasuks laenu eest maksab emitent võlakirjaomanikule eelnevalt kindlaks määratud intressi. Seda intressi makstakse tavaliselt perioodiliselt (sageli poolaasta või aasta kaupa). Intressimäära nimetatakse sageli kupongimääraks.

Lõpptähtaeg: See on kuupäev, mil võlakirja emitent peab võlakirjaomanikule põhisumma tagasi maksma. Tähtajad võivad olla lühiajalised (mõned kuud või aastad) kuni pikaajalised (kuni 30 aastat või rohkem).

Risk ja tootlus: Võlakirju peetakse tavaliselt väiksema riskiga kui aktsiaid ja vastavalt sellele pakuvad nad tavaliselt väiksemat võimalikku tulu. Võlakirjade risk seisneb peamiselt selles, et emitent ei suuda oma kohustusi täita ja ei suuda põhisummat või intressi tagasi maksta. Riigivõlakirju peetakse üldiselt kõige väiksema riskiga, samas kui ettevõtete võlakirjad on suurema riskiga.

Turuhinnad: Kuigi võlakirjal on fikseeritud põhisumma ja intressimäär, võib selle hind avatud turul kõikuda selliste tegurite alusel nagu intressimäärade muutused, emitendi krediidivõimelisus ja laiemad majandustingimused.

Võlakirjad on finantsturgude oluline osa ja võivad mängida olulist rolli mitmekesises investeerimisportfellis. Nad võivad pakkuda stabiilset sissetulekut ja aidata vähendada investeerimisportfelli üldist riski.

Siin on mõned näited erinevat tüüpi võlakirjadest:

1. Eesti võlakirjad: Riigikassal on võimalus võlakirjaturu kaudu kiiresti rahalisi vahendeid hankida ja seeläbi igapäevase rahavoo kõikumisi tasakaalustada. Selle saavutamiseks kasutatakse nii kodumaiseid lühiajalisi võlakirju ehk T-bille kui ka rahvusvahelisi euro kommertspabereid. Rohkem infot Rahandusministeerium kodulehel.
2. USA riigivõlakirjad: Need on emiteeritud USA rahandusministeeriumi poolt föderaalvalitsuse nimel. Neid peetakse üheks kõige turvalisemaks investeeringuks, sest nende tagatiseks on USA valitsus. Neid saab osta otse USA valitsuselt TreasuryDirectist.
3. Ettevõtete võlakirjad: Neid emiteerivad ettevõtted, et koguda raha erinevatel eesmärkidel, näiteks ettevõtte laienemiseks või võla refinantseerimiseks. Näiteks on Apple Inc. 2,600% võlakiri tähtajaga 2026, mida saab osta ja müüa suuremates võlakirjade kauplemisplatvormides. Ettevõtete võlakirjade kohta saate rohkem teavet veebisaitidel, näiteks Fidelity.
4. Munitsipaalvõlakirjad: Neid emiteerivad riigid, linnad ja muud kohalikud omavalitsusüksused, et rahastada avalikke projekte, näiteks koolide, maanteede ja lennujaamade ehitamist. Näiteks on New Yorgi linna munitsipaalvee rahastamise ameti võlakirjad. Rohkem teavet selle kohta leiate elektroonilise munitsipaalturu veebisaidilt.
5. Agentuuri võlakirjad: Neid emiteerivad valitsusega seotud organisatsioonid, näiteks Fannie Mae ja Freddie Mac. Nende võlakirjadega rahastatakse asutuste tegevust ja nende programme. Lisateavet võib leida investeerimissaitidelt nagu Vanguard.
6. Rahvusvahelised võlakirjad: Neid emiteerivad välisriikide valitsused või välismaised ettevõtted. Üks selline näide on Saksamaa valitsuse võlakirjad. Rohkem infot nende kohta leiate sellistelt investeerimisplatvormidelt nagu Investing.com.

Üks näide võlakirjaindeksfondist on Vanguard Total Bond Market Index Fund (VBTLX). Selle fondi eesmärk on jälgida Bloomberg Barclays U.S. Aggregate Float Adjusted Indexi tootlust, mis on laiaulatuslik indeks, mis sisaldab valikut USA võlakirju. Lisateavet selle fondi kohta leiate Vanguardi veebisaidilt.

See fond hõlmab positsiooni kõikidest USA võlakirjadest, sealhulgas valitsuste, ettevõtete ja rahvusvahelised dollarivõlakirjad, samuti hüpoteegiga ja varaga tagatud väärtpaberid, mille tähtaeg on üle 1 aasta.

Aktsiad

Omakapital kujutab endast osalust ettevõttes, mis on sageli esindatud aktsiate või osakute kaudu. Näiteks kui ostate Enefit Green, LHV Group, Apple Inc. või Microsofti aktsiaid, siis omate väikest osa nendest ettevõtetest, saades seega õiguse osa nende varadest ja tuludest.

• Omakapital: ärilises mõttes viitab omakapital ettevõtte netoväärtusele. Kui me lahutame kõik võlad ja kohustused kõigist varadest, jääb meile omakapital. See hõlmab kõike alates ettevõtte füüsilistest varadest, nagu kinnisvara ja seadmed, kuni immateriaalse varani, nagu intellektuaalne omand. Näiteks 2022. aastal lõppenud majandusaastal oli Apple’i omakapitali kogumaht üle 63,09 miljardi dollari.
• Aktsiad: Aktsiad tähistavad kõiki osasid, milleks Apple omandiõigus jaguneb. See kujutab endast ettevõtte kogu omakapitali, mis on jagatud omandiühikuteks (aktsiateks). Aktsia on kõigi nende aktsiate kogum. Seega, kui me räägime Apple’i aktsiatest, siis räägime kõigist tema aktsiatest, mis on turul kättesaadavad.
• Osak: Osak on seevastu üksiku Apple Inc. omandiüksus. Kui te ostate ühe Apple’i osaku, siis ostate osa Apple’i aktsiatest. Septembri 2021. aasta seisuga oli Apple’i lihtaktsiaid käibel üle 16 miljardi aktsia. Iga osak esindab osa ettevõtte omandiõigusest. Kui te omate osakut, siis kuulub teile väike osa Apple’ist, sealhulgas õigus saada osa ettevõtte kasumist (mida võidakse maksta välja dividendidena) ja õigus hääletada teatavate ettevõtte otsuste üle.

Aktsiaid on kahte liiki: liht- ja eelisaktsiad. Lihtaktsionäridel on hääleõigus ettevõttes ja nad võivad saada dividende ehk osa ettevõtte kasumist, mida jagatakse aktsionäridele. Eelisaktsionäridel ei ole üldjuhul hääleõigust, kuid neil on suurem õigus varale ja kasumile, nad saavad dividende enne lihtaktsionäre.

siin on näiteid tuntud ettevõtetest ja nende aktsiate vastavatest märgisümbolitest (ticker symbols):

• AS LHV Group (LHV1T): LHV Group on Eestis asuv finantskontsern, mis pakub laia valikut pangandus- ja varahaldusteenuseid. LHV on Eesti suurim kodumaine pank.
• Enefit Green AS (EGR1T): Enefit Green on Eesti Energia kontserni tütarettevõte, mis on suurim taastuvenergia tootja Baltimaades. Ettevõte toodab energiat tuulest, veest, päikesest, biomassist ning jäätmetest.
• Tallinna Kaubamaja Grupp AS (TKM1T): Tallinna Kaubamaja Grupp on Eesti jaekaubandusettevõte, mis tegutseb mitmesektoriliselt, pakkudes kaubamaja-, super- ja hüpermarketite, autokaubanduse ning kinnisvara teenuseid.
• Apple Inc. (AAPL): Apple on rahvusvaheline tehnoloogiaettevõte, mis projekteerib, arendab ja müüb tarbeelektroonikat, arvutitarkvara ja võrguteenuseid.
• Microsoft Corporation (MSFT): Microsoft on rahvusvaheline tehnoloogiaettevõte, mis toodab tarkvara, pakub pilvepõhiseid teenuseid ja muud.
• Amazon.com Inc. (AMZN): Amazon on rahvusvaheline tehnoloogiaettevõte, mis keskendub e-kaubandusele, pilvandmetöötlusele, digitaalsele voogedastusele ja tehisintellektile.
• Alphabet Inc. (GOOGL): Alphabet on rahvusvaheline konglomeraat, mis loodi Google’i ettevõtte ümberkorraldamise käigus. Selle tütarettevõtete hulka kuuluvad Google, YouTube ja paljud teised internetipõhised ettevõtted.
• Tesla Inc. (TSLA): Tesla on Ameerika elektrisõidukite ja puhta energia ettevõte.
• Facebook Inc. (FB): Facebook on sotsiaalmeedia- ja tehnoloogiaettevõte, millele kuuluvad sellised platvormid ja teenused nagu Facebooki rakendus, Instagram, Messenger, WhatsApp ja Oculus.

Kuigi aktsiaid peetakse hindade volatiilsuse tõttu kõrge riskiga varaklassiks, on nad ajalooliselt pakkunud märkimisväärset potentsiaali pikaajaliseks kasvuks, eriti kui võtta arvesse turu keskmisi näitajaid. Riskide vähendamiseks ja potentsiaalse tootluse suurendamiseks valivad paljud investorid hajutatud investeerimisvahendid, nagu investeerimisfondid, börsil kaubeldavad fondid (ETF) ja indeksfondid, millest lähemalt viimases lõigus.

Tooraine

Toorained kasutatakse kaubanduses, ning need on sageli keerukamate kaupade ja teenuste ehituskivid. Neid eristab see, et nad on teiste samaliigiliste kaupadega vahetatavad ning neid ostetakse ja müüakse tavaliselt hulgi. Nende omaduste tõttu sobivad nad börsil kaubafutuurlepingute sõlmimiseks.

Kaubad liigitatakse üldiselt nelja liiki:

• Metallid: Siia kuuluvad nii väärismetallid, nagu kuld, hõbe ja plaatina, kui ka tööstuslikud metallid, nagu vask, alumiinium ja nikkel.
• Energia: Siia kuuluvad toornafta, maagaas, bensiin ja kütteõli. Kaasaegsel ajastul muutuvad oluliseks ka taastuvenergia toorained, nagu etanool.
• Põllumajandus: Siia kuuluvad mitmesugused põllumajandussaadused, sealhulgas teraviljad (nagu nisu, mais ja sojaoad), kariloomad (nagu veised ja sead) ning nn pehmed kaubad (nagu kohv, suhkur ja puuvill).
• Keskkonnakaubad: See on uuem kategooria, mis hõlmab kaubeldavaid sertifikaate, näiteks süsinikuühikuid.

Tavaliselt saavad investorid positsioone võtta futuurilepingute või ETFide kaudu, mis jälgivad konkreetset kaupa või kaubaindeksit. Tooraine võib olla hea viis investeerimisportfelli mitmekesistamiseks, sest mõnikord võivad need liikuda aktsiatega ja võlakirjadega vastupidises suunas. Siiski võib toorainesse investeerimine olla riskantne, kuna nende hinnad võivad olla kõikuvad ja neid mõjutavad sellised tegurid nagu ilmastik, geopoliitilised küsimused ja majandusnäitajad.

Siin on mõned näited ETFidest, mis keskenduvad toorainetele:

1. SPDR Gold Shares (GLD): See ETF jälgib kulla hinda. See on üks suurimaid ja populaarsemaid kulla ETF-e. Lisateavet saab SPDR Gold Shares’i veebisaidilt.
2. iShares Silver Trust (SLV): Selle ETFi eesmärk on jälgida hõbeda hinda. Lisateavet leiab iShares Silver Trusti veebisaidilt.
3. Invesco DB Commodity Index Tracking Fund (DBC): See ETF jälgib 14 kõige enam kaubeldava tooraine indeksit. Selle fondi kohta saate rohkem teavet Invesco DB Commodity Index Tracking Fundi leheküljel.
4. United States Oil Fund (USO): Selle ETFi eesmärk on jälgida West Texas Intermediate (WTI) toornafta hinda. Lisateavet saab United States Oil Fundi veebisaidilt.
5. iShares MSCI Global Metals & Mining Producers ETF (PICK): Selle ETFi eesmärk on jälgida metalli- ja kaevandustööstuse globaalsete aktsiate indeksit. See on kaudsem viis toorainetesse investeerimiseks, sest ETF hoiab pigem toorainesektori ettevõtete aktsiaid kui füüsilisi kaupu. Rohkem üksikasju leiate iShares MSCI Global Metals & Mining Producers ETF-i leheküljelt.

Kinnisvara

Kinnisvara on veel üks oluline varaklass, mida leiab tihti investorite portfellidest. See ei tähenda ainult kodu ostmist elamiseks; kinnisvara võib olla oluline viis investeeringute mitmekesistamiseks ja tulu teenimiseks.

Kuidas kinnisvara kui investeering toimib:

Otseinvesteering:

Üürikinnisvara ostmine: Investor ostab elamukinnisvara (näiteks majad, korterid või korterelamud) või ärikinnisvara (näiteks büroohooned, laod või jaemüügipinnad) ja üürib need seejärel üürnikele. Omanik teenib üüritulu ja loodab, et kinnisvara väärtus tõuseb aja jooksul. Üürikinnisvara haldamine võib olla praktiline töö, mis hõlmab üürnike suhtlemist, kinnisvara hooldust ja juriidilisi kohustusi, kuid kinnisvarahaldusfirmad võivad neid ülesandeid tasu eest täita.
Kinnisvara vahetamine (flippimine): See strateegia hõlmab kinnisvara ostmist, sageli selle parandamist renoveerimise teel ja seejärel müümist kasumiga. See on aktiivsem investeerimisvorm, mis nõuab kinnisvaraturu head tundmist, et osta madalalt ja müüa kõrgelt.

Kaudne investeerimine:

• Kinnisvarainvesteeringute fondid (REIT): REITid on ettevõtted, mis omavad, haldavad või rahastavad tulu teenivat kinnisvara. Investorid võivad osta REITide aktsiaid avalikult börsilt, nagu nad ostaksid ettevõtte aktsiaid. See võimaldab investoritel paigutada raha kinnisvarasse, ilma et nad peaksid ise kinnisvara ostma või haldama.

Näited:

EfTEN Real Estate Fund III AS (EFT1T): See on Eesti kinnisvarafond, mis investeerib ärikinnisvara objektidesse Balti riikides. Rohkem teavet EfTEN Real Estate Fund III AS kohta leiate fondi veebisaidilt.

Vanguard Real Estate ETF (VNQ): See börsil kaubeldav fond investeerib kinnisvarafondide (REITs) aktsiatesse, mis ostavad büroohooneid, hotelle ja muud kinnisvara. Selle ETFi kohta leiate rohkem teavet Vanguardi veebisaidilt.

Simon Property Group (SPG): See on näide avalikult kaubeldavast REITist. Simon Property Group on suurim kaubanduskeskuste operaator USAs. Rohkem üksikasju leiate Simon Property Groupi veebisaidilt.

• Kinnisvara investeerimisfondid ja ETFid: Need fondid koondavad mitme investori raha, et osta mitmekesist portfelli REITide või kinnisvaraga seotud aktsiate kaupa. See võimaldab investoritel saada laiaulatuslikku kokkupuudet kinnisvaraturuga, ilma et nad peaksid kinnisvara haldama.

Fidelity Real Estate Income Fund (FRIFX): Selle investeerimisfondiga investeeritakse peamiselt REITide eelis- ja lihtaktsiatesse, kommerts- ja muudesse hüpoteegiga tagatud väärtpaberitesse ning muudesse kinnisvaraga seotud investeeringutesse. Lisateavet saab Fidelity veebisaidilt.

• Kinnisvara ühisrahastamine: Kinnisvaraprojektidesse, näiteks elamuarendustesse, ärikinnisvarasse või kinnisvaralaenudesse investeerimiseks saavad investorid koondada raha veebiplatvormide kaudu. See võimaldab väiksematele investoritele juurdepääsu kinnisvarainvesteeringutele, mis oleksid üksinda kättesaamatud.

Näited:

Crowdestate ja EstateGuru on Eestis asutatud ühisrahastusplatvormid, mis pakuvad võimalust investeerida kinnisvaraga seotud projektidesse.

Fundrise: Fundrise on platvorm, mis võimaldab investeerida kinnisvaraprojektidesse. Rohkem üksikasju leiate Fundrise’i veebisaidilt.

RealtyMogul: RealtyMogul on teine platvorm, mis pakub väiksematele investoritele võimalust osaleda kinnisvaraprojektides. Lisateavet saab RealtyMoguli veebisaidilt.

Raha ekvivalendid / rahaturuinstrumendid

Raha ekvivalendid või rahaturuinstrumendid on väga likviidsed investeerimisväärtpaberid, mis annavad tulu intresside näol. Neid iseloomustab nende turvalisus ja lühiajaline tähtaeg, tavaliselt alla ühe aasta.

Siin on mõned näited nendest vahenditest:

• Võlakirjad (T-Bills): Need on USA valitsuse poolt emiteeritud lühiajalised väärtpaberid. Nende tähtajad ulatuvad mõnest päevast kuni 52 nädalani. Nagu ka eelpool mainitud võlakirju peetakse üheks kõige turvalisemaks investeeringuks
• Hoiused: Hoiusesertifikaadid on tähtajalised hoiused, mida pangad pakuvad kindla tähtajaga (sageli kolm kuud, kuus kuud või üks kuni viis aastat) ja mille intressimäär on tavaliselt fikseeritud. 

Hoiuseid saab osta otse pankadest või krediidiühistutest. Pangad tutvustavad hoiuse tingimusi enda kodulehtedel. Siin on näiteks rohkem informatsiooni LHV hoiuse tingimuste kohta.

• Kommertspaberid: Need on tagatiseta, lühiajalised võlakirjad, mida ettevõtted emiteerivad nõuete ja varude rahastamiseks ning lühiajaliste kohustuste täitmiseks. Tähtajad ei ületa tavaliselt 270 päeva.

Tavaliselt ei saa erainvestorid otse osta kommertspabereid, kuna nende minimaalne investeeringu suurus on kõrge. Siiski on võimalik investeerida kommertspaberitesse kaudselt rahaturufondi kaudu, mis investeerib nendesse instrumentidesse.

• Rahaturufondid: Need on investeerimisfondid, mis investeerivad lühiajalistesse investeeringutesse mida emiteerivad valitsusasutused, finantsasutused ja ettevõtted. Nende fondide eesmärk on säilitada stabiilne väärtus 1 dollar aktsia kohta ja tavaliselt annavad tulu dividendide kujul.

Rahaturufondide osakuid saab osta otse investeerimisfondide ettevõttelt või maaklerikontolt. Näiteks võite osta Vanguard Prime Money Market Fundi (VMRXX).

• Tagasiostulepingud (Repos): Need on lühiajalised lepingud väärtpaberite müümiseks ja seejärel nende tagasiostmiseks kindlaksmääratud kuupäeval kõrgema hinnaga. Hinnavahe on teenitud intress.

Repotehinguid kasutavad tavaliselt pangad ja muud finantsasutused oma lühiajalise likviidsusvajaduse haldamiseks. Tehingus kasutatavad väärtpaberid on tavaliselt riigivõlakirjad.

Siiski ei ole repotehingud nende olemuse ja tavaliselt seotud rahasummade tõttu erainvestoritele otseselt kättesaadavad. Repoturg on peamiselt institutsionaalne, hõlmates panku, rahaturufonde, riskifondide ja sarnaseid üksusi.

Neid investeeringuid peetakse nende lühikeste tähtaegade ja kõrge krediidikvaliteedi tõttu suhteliselt turvalisteks, kuid nende tootlus on tavaliselt madalam kui muude investeeringute puhul. Need varad sobivad mitmekesise portfelli sularahaosaks või lühiajaliselt vajalike vahendite hoidmiseks.

Indeks- ja investeerimisfondid

Indeksfondid ja investeerimisfondid on populaarsed investeerimisvahendid, mis pakuvad investoritele hajutatud portfelli, mis võib vähendada riski võrreldes üksikutesse ettevõtetesse investeerimisega.

Investeerimisfondid nõuavad sageli minimaalset investeeringut, mis võib ulatuda mõnesajast kuni mõne tuhande dollarini. ETF-e seevastu saab osta ühe aktsia hinnaga, mis teeb need väiksema kapitaliga investoritele kättesaadavamaks.

• Indeksfond: Indeksfond on investeerimisfondi või ETFi liik, mille eesmärk on jäljendada konkreetse indeksi tootlust. Hoides kõiki (või representatiivset valimit) indeksi väärtpaberitest samas proportsioonis kui indeks. Indeksfondid on tavaliselt passiivselt hallatavad. Indeksifond ei ole eraldi investeerimiskategooria – see on investeerimisfondi või ETFi liik, mis järgib konkreetset indeksit.

Ehk indeks on statistiline näitaja, mis mõõdab muutusi aktsiaportfellis, mis esindab osa üldisest turust. See on võrdlusalus finants- või majandussuundumuste jälgimiseks. Näiteks S&P 500, mis jälgib 500 suurt USA börsil noteeritud ettevõtet (sealhulgas eespool loetletud) ja/või ka muid varasid.

• Investeerimisfond: Investeerimisfond koondab paljude investorite raha, et investeerida aktsiate, võlakirjade või muude varade portfelli vastavalt konkreetsele investeerimisstrateegiale. Fondi haldavad professionaalsed fondivalitsejad, kes otsustavad, milliseid väärtpabereid osta ja müüa. Investeerimisfondid ei ole börsil kaubeldavad nagu aktsiad. Selle asemel ostetakse ja müüakse neid fondiettevõtte kaudu kauplemispäeva lõpus nende puhasväärtuse (NAV) alusel.
• Börsil kaubeldav fond (ETF): ETF on fonditüüp, millega saab börsil kaubelda nagu aktsiatega. See võib investeerida aktsiatesse, võlakirjadesse või muudesse varadesse vastavalt investeerimisstrateegiale. ETFid võivad olla kas passiivselt juhitud (mõeldud indeksi ehk indeksi-ETFi jälgimiseks) või aktiivselt juhitud (kus fondivalitsejad teevad otsuseid selle kohta, milliseid väärtpabereid osta või müüa). Erinevalt investeerimisfondidest saab ETFi osta ja müüa kogu kauplemispäeva jooksul turuhindadega.

Näiteid investeerimisfondide, indeksfondide ja ETFide kohta erinevates varaklassides:

Investeerimisfondid

• Aktsiafondid: Vanguard 500 Index Fund (VFIAX) – selle fondi eesmärk on jälgida 500-st USA suurimast ettevõttest koosneva S&P 500 indeksi tootlust.
• Võlakirjade investeerimisfond: Fidelity Total Bond Fund (FTBFX) – see fond investeerib mitmesugustesse võlakirjadesse, sealhulgas riigi-, ettevõtte- ja hüpoteegiga tagatud võlakirjadesse.
• Tasakaalustatud investeerimisfond: T. Rowe Price Capital Appreciation Fund (PRWCX) – see fond investeerib aktsiate, võlakirjade ja raha ekvivalentide segusse.

Indeksfondid

• Aktsiaindeksfond: Charles Schwab S&P 500 Index Fund (SWPPX) Selle fondi eesmärk on jälgida S&P 500 indeksit.
• Võlakirjaindeksfond: iShares Core U.S. Aggregate Bond ETF (AGG)– see fond jälgib kogu USA investeerimisjärgu võlakirjaturust koosneva indeksi investeerimistulemusi.
• Rahvusvaheline indeksfond: Vanguard Total International Stock Index Fund (VTIAX) – see fond jälgib võrdlusindeksi tootlust, mis mõõdab arenenud ja arenevatel turgudel, välja arvatud Ameerika Ühendriikides asuvate ettevõtete emiteeritud aktsiate liikumisi.

Börsil kaubeldav fond ehk ETF

• Aktsia ETF: SPDR S&P 500 ETF Trust (SPY) – see ETF on loodud S&P 500 indeksi jälgimiseks.
• Võlakirjade ETF:  iShares iBoxx $ Investment Grade Corporate Bond ETF (LQD) – see ETF jälgib USA ettevõtete võlakirjade indeksit.
  Tooraine ETF:  SPDR Gold Shares (GLD) – see ETF on mõeldud kulla hinna jälgimiseks.

Seega, kui soovite investeerida indeksfondi, siis ostate kas investeerimisfondi või ETF-i, mis on loodud jälgima konkreetse indeksi tootlust. Te ostaksite investeerimisfondide versiooni otse investeerimisfondide ühingult või investeerimisfondide ühinguga kaupleva maaklerfirma kaudu ning hind oleks kauplemispäeva lõpus arvutatud puhasväärtus (NAV). Kui ostate ETF-versiooni, siis kaubeldakse sellega börsil nagu aktsiatega ja selle hind võib päeva jooksul kõikuda.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et indeksfond on strateegia, samas kui ETF ja investeerimisfond on investeerimisvahendite liik. Teil võivad olla indeksfondid, mis on struktureeritud investeerimisfondidena või ETFidena. Seevastu kõik ETFid ei ole indeksfondid; mõned on, kuid teised järgivad teistsuguseid investeerimisstrateegiaid. Seega, kuigi on olemas kattuvus, ei ole need üks ja sama asi. Kõik kolm on investeerimiskorvid, kuid nad erinevad selle poolest, kuidas ja millal nendega saab kaubelda ning kuidas neid hallatakse.

Investeerimisfondid ja ETFid võivad sisaldada erinevaid investeeringuid, mille fondivalitsejad on välja valinud, samas kui indeksfondide eesmärk on lihtsalt peegeldada konkreetset indeksit. ETFid pakuvad suuremat kauplemispaindlikkust kui investeerimisfondid, kuna nad võimaldavad tehinguid kogu kauplemispäeva jooksul.

Krüptovaluutad

Krüptovaluutad on digitaalsed või virtuaalsed valuutad, mis kasutavad turvalisuse tagamiseks krüptograafiat ja toimivad keskpangast sõltumatult. Kõige tuntum ja laialdasemalt kasutatav krüptovaluuta on Bitcoin, kuid on veel tuhandeid teisi, sealhulgas Ethereum, Ripple ja Dogecoin, millel kõigil on oma ainulaadsed omadused ja kasutusvõimalused.

Investeerimisvarana on krüptovaluutad pälvinud tähelepanu oma suure potentsiaalse tootluse tõttu, Bitcoin ja mitmed teised on suhteliselt lühikese aja jooksul teinud märkimisväärset hinnatõusu. Nad pakuvad uut viisi väärtuse säilitamiseks ja ülekandmiseks ning mõned investorid näevad neid “digitaalse kullana” või kaitsevahendina traditsiooniliste finantssüsteemide vastu.

Krüptovaluutadesse investeerimisega kaasnevad siiski riskid. Nende hulka kuuluvad:

Volatiilsus: Krüptovaluutad on tuntud oma äärmusliku hinnakõikumise poolest. Ei ole ebatavaline, et krüptovaluuta väärtus kasvab või langeb ühe päevaga 20% või rohkem. See volatiilsus võib tuua märkimisväärset kasu, kuid võib põhjustada ka märkimisväärseid kahjusid.

Regulatiivne risk: Krüptovaluutad tegutsevad suhteliselt uuel ja reguleerimata turul, mis muudab need haavatavaks võimalike tulevaste regulatiivsete meetmete suhtes, mis võivad nende väärtust mõjutada.

Turvarisk: Digitaalsete varadena on krüptovaluutad vastuvõtlikud häkkimisele ja vargusele. Kuigi krüptovaluutade aluseks olev plokiahela tehnoloogia on turvaline, võib krüptovaluutade vahetuspunkte ja digitaalseid rahakotte, kus krüptovaluutasid hoitakse, häkkida.

Likviidsusrisk: Mõnede krüptovaluutadega kaubeldakse piiratud arvul börsidel ja kui nendel platvormidel tekivad probleemid, võib vara müük olla keeruline.

Seetõttu soovitavad paljud finantsnõustajad, et investorid, kes otsustavad investeerida krüptovaluutadesse, eraldaksid nendele varadele vaid väikese osa oma üldisest portfellist. Enne investeerimist peaks tegema põhjalikke uuringuid või konsulteerima finantsnõustajaga, et mõista krüptovaluutadega seotud riske.

Alternatiivsed varaklassid

Lisaks eespool nimetatud põhilistele varaklassidele on olemas ka alternatiivsed investeeringud:

Tuletisinstrumendid

Tuletisinstrumendid on finantslepingud, mille väärtus on seotud alusvara väärtusega. Neid nimetatakse tuletisinstrumentideks, sest nende väärtus tuleneb millestki muust. Alusvaraks võivad olla aktsiad, võlakirjad, kaubad, valuutad, intressimäärad või turuindeksid. Tuletisinstrumente võib kasutada mitmel eesmärgil, sealhulgas kindlustamiseks hinnamuutuste vastu (riskimaandamine), hinnamuutuste mõju suurendamiseks spekulatsiooni eesmärgil või juurdepääsu saamiseks muidu raskesti kaubeldavatele varadele või turgudele. Mõned levinumad tuletisinstrumentide liigid on futuurid, optsioonid ja vahetuslepingud.

Üks näide tuletisinstrumendist on E-Mini S&P 500 futuurileping (ES), millega kaubeldakse Chicago Mercantile Exchange’il (CME). Selle lepingu väärtus tuleneb S&P 500 indeksist.

E-Mini S&P 500 futuurilepingutega kauplemise valimine näiteks SPY või indeksfondi asemel võib põhineda mitmel teguril:

1. Finantsvõimendus: See tähendab, et saate väikese algse kapitaliga kontrollida suurt osa alusvara (antud juhul S&P 500 indeksit). See võib suurendada kasumit, kuid võib ka suurendada kahjumit. Tasub märkida, et finantsvõimendus võib olla kahe teraga mõõk ja sellega kaasneb suurem risk.
2. 24-tunnine kauplemine: Futuuriturgudel on tavaliselt võimalik kaubelda peaaegu 24 tundi, viis päeva nädalas. See võimaldab kauplejatel reageerida uudistele ja sündmustele, mis toimuvad väljaspool tavapärast USA börsiaega.
3. Maksutõhusus: Mõne investori jaoks võivad futuurid pakkuda maksusoodustusi. Vastavalt IRSi 60/40 reeglile loetakse 60% futuurikasumist pikaajaliseks kasumiks ja 40% lühiajaliseks kasumiks, olenemata sellest, kui kaua lepingut hoitakse. See kombineeritud määr võib tuua kaasa madalamad maksud võrreldes lühiajalise kauplemisega ETFidega, kuid see sõltub individuaalsetest asjaoludest ning maksuseadused on keerulised ja võivad muutuda.
4. Likviidsus: E-mini S&P 500 futuuriturg on üks kõige likviidsemaid futuurilepinguid maailmas, mis tähendab, et lepinguid on lihtne osta ja müüa. Siiski tasub märkida, et ka SPY ETF on väga likviidne.
5. Kaitse: Futuuride abil saab riskide maandamiseks portfellis kasutada futuure. Näiteks kui teil on suur USA aktsiate portfell, võite lühendada S&P 500 futuurid, et aidata kaitsta langusriski eest.
   Pidage meeles, et futuuridega kauplemine on keeruline ja sisaldab märkimisväärset riski. See ei sobi kõigile investoritele.

Kollektsioneeritavad esemed

Kollektsioneeritavad esemed con oma harulduse ja/või nõudluse tõttu väärt palju rohkem kui nende alghind. Tavaliste kollektsioonikaupade kategooriate hulka kuuluvad antiikesemed, mänguasjad, mündid, koomiksid ja postmargid. Viimasel ajal on populaarsust kogunud virtuaalsed või digitaalsed kollektsioonitooted, eriti mitte-kantavate müntide (Non-Fungible Token – NFT) kujul.

Näiteks võib kollektsioneeritavaks esemeks olla haruldane pesapallikaart, näiteks Mickey Mantle’i kaart. Neid võib leida sellistelt platvormidelt nagu eBay.

Digitaalsete kollektsioonitoodete puhul on märkimisväärne näide CryptoPunks, mis on üks esimesi näiteid NFT-dest.

Erakapital / riskikapital

Erakapital ja riskikapital on investeerimisstrateegiad, mille puhul investeeritakse otse ettevõtetesse, mitte ei osteta aktsiaid avalikult börsilt. Need investeeringud on tavaliselt omakapitali vormis, mille puhul investor omandab osaluse ettevõttes.

Erakapitali investeerimisfondide puhul investeeritakse üldjuhul väljakujunenud ettevõtetesse, mis ei ole börsil noteeritud, eesmärgiga parandada tõhusust ja edendada majanduskasvu. Riskikapital seevastu hõlmab tavaliselt investeerimist varajase faasi või suure kasvupotentsiaaliga alustavatesse ettevõtetesse.

Oluline on märkida, et investeerimine erakapitali või riskikapitali on üldiselt piiratud akrediteeritud investoritega, kuna risk on suurem ja investeerimise ajahorisont pikem.

Risk ja potentsiaalne tulu

Iga varaklass kannab oma riski ja tootluspotentsiaali, järgides üldiselt põhimõtet, et suurem risk võib pakkuda suuremat tootlust. Erinevate varaklassidega seotud riski ja potentsiaalse tootluse mõistmine on investeerimisstrateegia jaoks ülioluline.

• Aktsiad pakuvad tavaliselt kõige suuremat tootluspotentsiaali, kuid nendega kaasneb ka märkimisväärne risk, mis tuleneb turu volatiilsusest. Need sobivad kõrge riskitaluvusega ja pikema investeerimishorisondiga investoritele.
• Fikseeritud tuluga varad, nagu võlakirjad, pakuvad väiksemat, kuid stabiilset tulu ja on üldiselt vähem riskantsed kui aktsiad. Neid eelistavad need, kes soovivad tulu teenida ja kapitali säilitada.
• Sularaha ekvivalendid, sealhulgas riigivõlakirjad ja rahaturufondid, pakuvad kõige madalamat riski, kuid ka kõige madalamat tootlust. Need on ideaalsed neile, kes vajavad likviidsust ja kapitali säilitamist.
• Kinnisvarainvesteeringud võivad pakkuda head tulupotentsiaali, sageli üüritulu ja kinnisvara väärtuse kasvu kaudu, ning võivad toimida inflatsiooni vastu, kuid nendega võib kaasneda suur risk turukõikumiste ja kinnisvara hoolduskulude tõttu.
• Tooraine on väga volatiilne ja võib pakkuda märkimisväärset tootlust, kuid see sõltub suurel määral maailma majanduse ja poliitika arengust.
• Krüptovaluutad pakuvad potentsiaalselt suurt tootlust, kuid on äärmiselt volatiilsed ja sobivad kõige paremini riskitaluvusega investoritele.

Seetõttu pakub iga varaklass ainulaadset riski-tootlusprofiili ning investorid peavad mitmekesise portfelli koostamisel arvestama oma individuaalseid finantseesmärke, riskitaluvust ja investeerimishorisont.

Lugege ka artiklit Investeerimisstrateegiad edu saavutamiseks

Kokkuvõte

Kokkuvõttes on varaklasside mitmekesisuse mõistmine investorite jaoks oluline komponent tasakaalustatud ja mitmekesise portfelli koostamisel. Iga varaklass, olgu selleks siis aktsiad, fikseeritud tulu, raha ekvivalendid, kinnisvara, kaubad või nišikategooriad, nagu krüptovaluutad ja tuletisinstrumendid, pakub ainulaadseid võimalusi ja väljakutseid.

Kuigi aktsiad pakuvad sageli suuremat tootlust, kaasneb nendega ka suurem risk. Fikseeritud tulumääraga varad pakuvad stabiilsust, kuid võimalike madalamate tulude hinnaga. Sularaha ekvivalendid pakuvad likviidsust ja turvalisust, kuid minimaalse kasvuga. Alternatiivsed varaklassid, nagu krüptovaluutad, võivad olla tõhusad vahendid portfelli mitmekesistamiseks, kuid need võivad ka uusi riske kaasa tuua.

Nende varaklasside õige kombinatsiooni valimine sõltub investori individuaalsetest finantseesmärkidest, riskitaluvusest ja investeerimishorisondist. Teadlike investeerimisotsuste tegemisel aitab iga klassi, selle tootluspotentsiaali ja sellega seotud riskide põhjalik tundmine. Võttes arvesse turgude tsüklilisust ja muutuvaid majandustingimusi, on investorite jaoks mõistlik oma varade jaotust korrapäraselt üle vaadata ja kohandada.

Dünaamilises finantsmaailmas on oluline olla teadlik ja kohanemisvõimeline. Kuna investorid liiguvad jätkuvalt läbi pidevalt muutuva majandusmaastiku, on need varaklassid ehituskivideks, mis aitavad luua nende konkreetsetele vajadustele ja eesmärkidele kohandatud vastupidavaid portfelle.