Olenemata sellest, kas olete kogenud investor v\u00f5i alles alustate oma rahalise tuleviku kujundamist, on selge arusaamine varaklassidest oluline. Selles juhendis tutvustatakse erinevate varaklasside kohta n\u00e4iteid, arutletakse nende omaduste \u00fcle, tuuakse v\u00e4lja nende v\u00f5imalikud eelised ja riskid ning n\u00e4idatakse, kuidas ja kust saada lisateavet.<\/span><\/p>\n Varaklassid on selliste investeeringute r\u00fchm, millel on sarnased finantsomadused ja mis reageerivad turul sarnaselt. Kolm peamist varaklassi on aktsiad, v\u00f5lakirjad ja raha ekvivalendid (rahaturuinstrumendid). Paljud investorid peavad varaklassideks ka kinnisvara, toorained ja uuemaid v\u00f5imalusi, nagu kr\u00fcptoraha.<\/span><\/p>\n Varaklasside kontseptsioonil ja nende kasutamisel investeerimisstrateegiates on rikkalik ajalugu, mille algus ulatub sajandite taha.<\/span><\/p>\n V\u00f5lakirjad<\/b> (v\u00f5lav\u00e4\u00e4rtpaberid): \u00dcks vanimaid teadaolevaid varaklasse, v\u00f5lakirjad on olnud olemas juba sajandeid. V\u00f5lakirja varased vormid ulatuvad tagasi iidsetesse tsivilisatsioonidesse, nagu Rooma, kus \u00fcksikisikud laenasid raha p\u00f5llumajandusprojektide v\u00f5i avalike t\u00f6\u00f6de jaoks.<\/span><\/p>\n Aktsiad<\/b>: Aktsiate m\u00f5iste p\u00e4rineb 17. sajandist, kui Hollandi Ida-India kompanii sai 1602. aastal esimeseks ettev\u00f5tteks, mis emiteeris avalikkusele aktsiaid. See t\u00e4histas Amsterdami b\u00f6rsi s\u00fcndi, mida peetakse maailma esimeseks ametlikuks b\u00f6rsiks.<\/span><\/p>\n Toorained<\/b>: Ka kaupadel on pikk ajalugu, mida on kasutatud tuhandeid aastaid vahetusvahendina ja v\u00e4\u00e4rtuse s\u00e4ilitajana. V\u00e4\u00e4rismetalle, nagu kuld ja h\u00f5be, kasutati sageli varajase v\u00e4\u00e4ringu vormis. Chicago Board of Trade, mis asutati 1848. aastal, on \u00fcks vanimaid kaasaegseid tooraineb\u00f6rse.<\/span><\/p>\n Kinnisvara<\/b>: Kinnisvara on alati peetud varaks alates sellest ajast, kui inimesed hakkasid \u00fchte kohta elama asuma ja maa omandi\u00f5igust taotlema. Idee investeerida kinnisvarasse tulu teenimise eesm\u00e4rgil sai siiski suurema leviku 18. ja 19. sajandil, eriti kiire linnaarengu perioodidel.<\/span><\/p>\n Fondid (investeerimisfondid, ETFid)<\/b>: Kontseptsioon vahendite \u00fchendamisest kollektiivseks investeerimiseks ei ole uus, kuid kaasaegne investeerimisfond kujunes alles 20. sajandil. Esimene investeerimisfond USAs, Massachusetts Investors Trust, loodi 1924. aastal. B\u00f6rsil kaubeldavad fondid (ETF), mis on fondit\u00fc\u00fcp, millega kaubeldakse b\u00f6rsil nagu aktsiatega, tekkisid alles 1990. aastatel. Esimene ETF USAs oli SPDR S&P 500 ETF, mis loodi 1993. aastal.<\/span><\/p>\n Tuletisinstrumendid<\/b>: Tuletisinstrumentide kasutamine ulatub samuti sajandite taha, kusjuures kaupmehed kasutasid tuletisinstrumentide p\u00f5hilisi vorme, et kaitsta end kaupade ebasoodsate hinnamuutuste eest. T\u00e4nap\u00e4evased tuletisinstrumentide turud hakkasid aga tegelikult kujunema 1970. aastatel, kui loodi optsiooni- ja futuurib\u00f6rsid.<\/span><\/p>\n Kr\u00fcptovaluutad<\/b>: Kr\u00fcptovaluutad on varaklasside maailma uusim lisand, mis tekkis 2009. aastal, kui k\u00e4ivitati Bitcoin, mis on Satoshi Nakamoto varjunime all tuntud \u00fcksikisiku v\u00f5i r\u00fchma looming.<\/span><\/p>\n Koos finantsturgude arenguga on arenenud ka varaklassid. Igal klassil on oma riski- ja tasuvusomadused ning neil on portfelli mitmekesistamisel oma kindel roll. Erinevate varaklasside ja nende ajaloolise tootluse tundmine v\u00f5ib aidata investoritel teha teadlikumaid otsuseid varade jaotamise kohta. Vaatleme iga varaklassi l\u00e4hemalt koos n\u00e4idetega.<\/span><\/p>\n Pange t\u00e4hele, et need on n\u00e4ited illustratiivseteks eesm\u00e4rkideks ja neid ei tohiks pidada investeerimissoovitusteks. Enne investeerimisotsuste tegemist uurige alati ise ja arvestage oma finantsolukorda.<\/span><\/p>\n Fikseeritud tulu\/v\u00f5lakirjad<\/span><\/p>\n V\u00f5lakirjad (I owe you – ma v\u00f5lgnen sulle) on investeeringut\u00fc\u00fcp, mille puhul investor laenab raha ettev\u00f5ttele v\u00f5i valitsusele, vastutasuks perioodiliste intressimaksete ja esialgse laenusumma, nn p\u00f5hisumma, tagasimaksmise eest v\u00f5lakirja l\u00f5ppt\u00e4htajal.<\/span><\/p>\n Siin on l\u00fchi\u00fclevaade fikseeritud tulu ehk v\u00f5lakirjade p\u00f5hiaspektidest:<\/span><\/p>\n Emitent<\/b>: V\u00f5lakirju emiteerivad erinevad \u00fcksused, sealhulgas ettev\u00f5tted, omavalitsused ja riikide valitsused. Emitent on \u00fcksus, kes laenab raha ja lubab laenu tagasi maksta.<\/span><\/p>\n P\u00f5hisumma<\/b>: See on rahasumma, mille v\u00f5lakirjaomanik (investor) laenab emitendile. Emitent kohustub selle summa v\u00f5lakirjaomanikule tagasi maksma kindlaksm\u00e4\u00e4ratud kuup\u00e4eval ehk t\u00e4htajaks.<\/span><\/p>\n Intress<\/b>: Vastutasuks laenu eest maksab emitent v\u00f5lakirjaomanikule eelnevalt kindlaks m\u00e4\u00e4ratud intressi. Seda intressi makstakse tavaliselt perioodiliselt (sageli poolaasta v\u00f5i aasta kaupa). Intressim\u00e4\u00e4ra nimetatakse sageli kupongim\u00e4\u00e4raks.<\/span><\/p>\n L\u00f5ppt\u00e4htaeg<\/b>: See on kuup\u00e4ev, mil v\u00f5lakirja emitent peab v\u00f5lakirjaomanikule p\u00f5hisumma tagasi maksma. T\u00e4htajad v\u00f5ivad olla l\u00fchiajalised (m\u00f5ned kuud v\u00f5i aastad) kuni pikaajalised (kuni 30 aastat v\u00f5i rohkem).<\/span><\/p>\n Risk ja tootlus<\/b>: V\u00f5lakirju peetakse tavaliselt v\u00e4iksema riskiga kui aktsiaid ja vastavalt sellele pakuvad nad tavaliselt v\u00e4iksemat v\u00f5imalikku tulu. V\u00f5lakirjade risk seisneb peamiselt selles, et emitent ei suuda oma kohustusi t\u00e4ita ja ei suuda p\u00f5hisummat v\u00f5i intressi tagasi maksta. Riigiv\u00f5lakirju peetakse \u00fcldiselt k\u00f5ige v\u00e4iksema riskiga, samas kui ettev\u00f5tete v\u00f5lakirjad on suurema riskiga.<\/span><\/p>\n Turuhinnad<\/b>: Kuigi v\u00f5lakirjal on fikseeritud p\u00f5hisumma ja intressim\u00e4\u00e4r, v\u00f5ib selle hind avatud turul k\u00f5ikuda selliste tegurite alusel nagu intressim\u00e4\u00e4rade muutused, emitendi krediidiv\u00f5imelisus ja laiemad majandustingimused.<\/span><\/p>\n V\u00f5lakirjad on finantsturgude oluline osa ja v\u00f5ivad m\u00e4ngida olulist rolli mitmekesises investeerimisportfellis. Nad v\u00f5ivad pakkuda stabiilset sissetulekut ja aidata v\u00e4hendada investeerimisportfelli \u00fcldist riski.<\/span><\/p>\n Siin on m\u00f5ned n\u00e4ited erinevat t\u00fc\u00fcpi v\u00f5lakirjadest:<\/span><\/p>\n \u00dcks n\u00e4ide v\u00f5lakirjaindeksfondist on Vanguard Total Bond Market Index Fund (VBTLX). Selle fondi eesm\u00e4rk on j\u00e4lgida Bloomberg Barclays U.S. Aggregate Float Adjusted Indexi tootlust, mis on laiaulatuslik indeks, mis sisaldab valikut USA v\u00f5lakirju. Lisateavet selle fondi kohta leiate<\/span> Vanguardi veebisaidilt<\/span><\/a>.<\/span><\/p>\n See fond h\u00f5lmab positsiooni k\u00f5ikidest USA v\u00f5lakirjadest, sealhulgas valitsuste, ettev\u00f5tete ja rahvusvahelised dollariv\u00f5lakirjad, samuti h\u00fcpoteegiga ja varaga tagatud v\u00e4\u00e4rtpaberid, mille t\u00e4htaeg on \u00fcle 1 aasta.<\/span><\/p>\n Omakapital kujutab endast osalust ettev\u00f5ttes, mis on sageli esindatud aktsiate v\u00f5i osakute kaudu. N\u00e4iteks kui ostate Enefit Green, LHV Group, Apple Inc. v\u00f5i Microsofti aktsiaid, siis omate v\u00e4ikest osa nendest ettev\u00f5tetest, saades seega \u00f5iguse osa nende varadest ja tuludest.<\/span><\/p>\n Aktsiaid on kahte liiki: liht- ja eelisaktsiad. Lihtaktsion\u00e4ridel on h\u00e4\u00e4le\u00f5igus ettev\u00f5ttes ja nad v\u00f5ivad saada dividende ehk osa ettev\u00f5tte kasumist, mida jagatakse aktsion\u00e4ridele. Eelisaktsion\u00e4ridel ei ole \u00fcldjuhul h\u00e4\u00e4le\u00f5igust, kuid neil on suurem \u00f5igus varale ja kasumile, nad saavad dividende enne lihtaktsion\u00e4re.<\/span><\/p>\n siin on n\u00e4iteid tuntud ettev\u00f5tetest ja nende aktsiate vastavatest m\u00e4rgis\u00fcmbolitest (ticker symbols):<\/span><\/p>\n Kuigi aktsiaid peetakse hindade volatiilsuse t\u00f5ttu k\u00f5rge riskiga varaklassiks, on nad ajalooliselt pakkunud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset potentsiaali pikaajaliseks kasvuks, eriti kui v\u00f5tta arvesse turu keskmisi n\u00e4itajaid. Riskide v\u00e4hendamiseks ja potentsiaalse tootluse suurendamiseks valivad paljud investorid hajutatud investeerimisvahendid, nagu investeerimisfondid, b\u00f6rsil kaubeldavad fondid (ETF) ja indeksfondid, millest l\u00e4hemalt viimases l\u00f5igus.<\/span><\/p>\n Toorained kasutatakse kaubanduses, ning need on sageli keerukamate kaupade ja teenuste ehituskivid. Neid eristab see, et nad on teiste samaliigiliste kaupadega vahetatavad ning neid ostetakse ja m\u00fc\u00fcakse tavaliselt hulgi. Nende omaduste t\u00f5ttu sobivad nad b\u00f6rsil kaubafutuurlepingute s\u00f5lmimiseks.<\/span><\/p>\n Kaubad liigitatakse \u00fcldiselt nelja liiki:<\/span><\/p>\n Tavaliselt saavad investorid positsioone v\u00f5tta futuurilepingute v\u00f5i ETFide kaudu, mis j\u00e4lgivad konkreetset kaupa v\u00f5i kaubaindeksit. Tooraine v\u00f5ib olla hea viis investeerimisportfelli mitmekesistamiseks, sest m\u00f5nikord v\u00f5ivad need liikuda aktsiatega ja v\u00f5lakirjadega vastupidises suunas. Siiski v\u00f5ib toorainesse investeerimine olla riskantne, kuna nende hinnad v\u00f5ivad olla k\u00f5ikuvad ja neid m\u00f5jutavad sellised tegurid nagu ilmastik, geopoliitilised k\u00fcsimused ja majandusn\u00e4itajad.<\/span><\/p>\n Siin on m\u00f5ned n\u00e4ited ETFidest, mis keskenduvad toorainetele:<\/span><\/p>\n Kinnisvara on veel \u00fcks oluline varaklass, mida leiab tihti investorite portfellidest. See ei t\u00e4henda ainult kodu ostmist elamiseks; kinnisvara v\u00f5ib olla oluline viis investeeringute mitmekesistamiseks ja tulu teenimiseks.<\/span><\/p>\n Kuidas kinnisvara kui investeering toimib:<\/span><\/p>\n Otseinvesteering:<\/span><\/p>\n \u00dc\u00fcrikinnisvara ostmine<\/b>: Investor ostab elamukinnisvara (n\u00e4iteks majad, korterid v\u00f5i korterelamud) v\u00f5i \u00e4rikinnisvara (n\u00e4iteks b\u00fcroohooned, laod v\u00f5i jaem\u00fc\u00fcgipinnad) ja \u00fc\u00fcrib need seej\u00e4rel \u00fc\u00fcrnikele. Omanik teenib \u00fc\u00fcritulu ja loodab, et kinnisvara v\u00e4\u00e4rtus t\u00f5useb aja jooksul. \u00dc\u00fcrikinnisvara haldamine v\u00f5ib olla praktiline t\u00f6\u00f6, mis h\u00f5lmab \u00fc\u00fcrnike suhtlemist, kinnisvara hooldust ja juriidilisi kohustusi, kuid kinnisvarahaldusfirmad v\u00f5ivad neid \u00fclesandeid tasu eest t\u00e4ita.<\/span> Kaudne investeerimine:<\/span><\/p>\n N\u00e4ited:<\/span><\/p>\n EfTEN Real Estate Fund III AS (EFT1T)<\/b>: See on Eesti kinnisvarafond, mis investeerib \u00e4rikinnisvara objektidesse Balti riikides. Rohkem teavet EfTEN Real Estate Fund III AS kohta leiate<\/span> fondi veebisaidilt<\/span><\/a>.<\/span><\/p>\n Vanguard Real Estate ETF (VNQ)<\/b>: See b\u00f6rsil kaubeldav fond investeerib kinnisvarafondide (REITs) aktsiatesse, mis ostavad b\u00fcroohooneid, hotelle ja muud kinnisvara. Selle ETFi kohta leiate rohkem teavet<\/span> Vanguardi veebisaidilt<\/span><\/a>.<\/span><\/p>\n Simon Property Group (SPG)<\/b>: See on n\u00e4ide avalikult kaubeldavast REITist. Simon Property Group on suurim kaubanduskeskuste operaator USAs. Rohkem \u00fcksikasju leiate<\/span> Simon Property Groupi veebisaidilt<\/span><\/a>.<\/span><\/p>\n Fidelity Real Estate Income Fund (FRIFX)<\/b>: Selle investeerimisfondiga investeeritakse peamiselt REITide eelis- ja lihtaktsiatesse, kommerts- ja muudesse h\u00fcpoteegiga tagatud v\u00e4\u00e4rtpaberitesse ning muudesse kinnisvaraga seotud investeeringutesse. Lisateavet saab<\/span> Fidelity veebisaidilt<\/span><\/a>.<\/span><\/p>\nMis on varaklassid?<\/b><\/h2>\n
Ajalugu<\/b><\/h2>\n
\n
Aktsiad<\/b><\/h2>\n
\n
\n
Tooraine<\/b><\/h2>\n
\n
\n
Kinnisvara<\/b><\/h2>\n
\n<\/span>Kinnisvara vahetamine (flippimine)<\/b>: See strateegia h\u00f5lmab kinnisvara ostmist, sageli selle parandamist renoveerimise teel ja seej\u00e4rel m\u00fc\u00fcmist kasumiga. See on aktiivsem investeerimisvorm, mis n\u00f5uab kinnisvaraturu head tundmist, et osta madalalt ja m\u00fc\u00fca k\u00f5rgelt.<\/span><\/p>\n\n
\n
\n