{"id":435,"date":"2023-06-30T10:25:45","date_gmt":"2023-06-30T10:25:45","guid":{"rendered":"https:\/\/lei-registration.org\/mis-on-varaklassid-pohjalik-ulevaade\/"},"modified":"2023-06-30T10:28:01","modified_gmt":"2023-06-30T10:28:01","slug":"varaklassid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/lei-registration.org\/et\/varaklassid\/","title":{"rendered":"Mis on varaklassid? P\u00f5hjalik \u00fclevaade"},"content":{"rendered":"

Olenemata sellest, kas olete kogenud investor v\u00f5i alles alustate oma rahalise tuleviku kujundamist, on selge arusaamine varaklassidest oluline. Selles juhendis tutvustatakse erinevate varaklasside kohta n\u00e4iteid, arutletakse nende omaduste \u00fcle, tuuakse v\u00e4lja nende v\u00f5imalikud eelised ja riskid ning n\u00e4idatakse, kuidas ja kust saada lisateavet.<\/span><\/p>\n

Mis on varaklassid?<\/b><\/h2>\n

Varaklassid on selliste investeeringute r\u00fchm, millel on sarnased finantsomadused ja mis reageerivad turul sarnaselt. Kolm peamist varaklassi on aktsiad, v\u00f5lakirjad ja raha ekvivalendid (rahaturuinstrumendid). Paljud investorid peavad varaklassideks ka kinnisvara, toorained ja uuemaid v\u00f5imalusi, nagu kr\u00fcptoraha.<\/span><\/p>\n

Ajalugu<\/b><\/h2>\n

Varaklasside kontseptsioonil ja nende kasutamisel investeerimisstrateegiates on rikkalik ajalugu, mille algus ulatub sajandite taha.<\/span><\/p>\n

V\u00f5lakirjad<\/b> (v\u00f5lav\u00e4\u00e4rtpaberid): \u00dcks vanimaid teadaolevaid varaklasse, v\u00f5lakirjad on olnud olemas juba sajandeid. V\u00f5lakirja varased vormid ulatuvad tagasi iidsetesse tsivilisatsioonidesse, nagu Rooma, kus \u00fcksikisikud laenasid raha p\u00f5llumajandusprojektide v\u00f5i avalike t\u00f6\u00f6de jaoks.<\/span><\/p>\n

Aktsiad<\/b>: Aktsiate m\u00f5iste p\u00e4rineb 17. sajandist, kui Hollandi Ida-India kompanii sai 1602. aastal esimeseks ettev\u00f5tteks, mis emiteeris avalikkusele aktsiaid. See t\u00e4histas Amsterdami b\u00f6rsi s\u00fcndi, mida peetakse maailma esimeseks ametlikuks b\u00f6rsiks.<\/span><\/p>\n

Toorained<\/b>: Ka kaupadel on pikk ajalugu, mida on kasutatud tuhandeid aastaid vahetusvahendina ja v\u00e4\u00e4rtuse s\u00e4ilitajana. V\u00e4\u00e4rismetalle, nagu kuld ja h\u00f5be, kasutati sageli varajase v\u00e4\u00e4ringu vormis. Chicago Board of Trade, mis asutati 1848. aastal, on \u00fcks vanimaid kaasaegseid tooraineb\u00f6rse.<\/span><\/p>\n

Kinnisvara<\/b>: Kinnisvara on alati peetud varaks alates sellest ajast, kui inimesed hakkasid \u00fchte kohta elama asuma ja maa omandi\u00f5igust taotlema. Idee investeerida kinnisvarasse tulu teenimise eesm\u00e4rgil sai siiski suurema leviku 18. ja 19. sajandil, eriti kiire linnaarengu perioodidel.<\/span><\/p>\n

Fondid (investeerimisfondid, ETFid)<\/b>: Kontseptsioon vahendite \u00fchendamisest kollektiivseks investeerimiseks ei ole uus, kuid kaasaegne investeerimisfond kujunes alles 20. sajandil. Esimene investeerimisfond USAs, Massachusetts Investors Trust, loodi 1924. aastal. B\u00f6rsil kaubeldavad fondid (ETF), mis on fondit\u00fc\u00fcp, millega kaubeldakse b\u00f6rsil nagu aktsiatega, tekkisid alles 1990. aastatel. Esimene ETF USAs oli SPDR S&P 500 ETF, mis loodi 1993. aastal.<\/span><\/p>\n

Tuletisinstrumendid<\/b>: Tuletisinstrumentide kasutamine ulatub samuti sajandite taha, kusjuures kaupmehed kasutasid tuletisinstrumentide p\u00f5hilisi vorme, et kaitsta end kaupade ebasoodsate hinnamuutuste eest. T\u00e4nap\u00e4evased tuletisinstrumentide turud hakkasid aga tegelikult kujunema 1970. aastatel, kui loodi optsiooni- ja futuurib\u00f6rsid.<\/span><\/p>\n

Kr\u00fcptovaluutad<\/b>: Kr\u00fcptovaluutad on varaklasside maailma uusim lisand, mis tekkis 2009. aastal, kui k\u00e4ivitati Bitcoin, mis on Satoshi Nakamoto varjunime all tuntud \u00fcksikisiku v\u00f5i r\u00fchma looming.<\/span><\/p>\n

Koos finantsturgude arenguga on arenenud ka varaklassid. Igal klassil on oma riski- ja tasuvusomadused ning neil on portfelli mitmekesistamisel oma kindel roll. Erinevate varaklasside ja nende ajaloolise tootluse tundmine v\u00f5ib aidata investoritel teha teadlikumaid otsuseid varade jaotamise kohta. Vaatleme iga varaklassi l\u00e4hemalt koos n\u00e4idetega.<\/span><\/p>\n

Pange t\u00e4hele, et need on n\u00e4ited illustratiivseteks eesm\u00e4rkideks ja neid ei tohiks pidada investeerimissoovitusteks. Enne investeerimisotsuste tegemist uurige alati ise ja arvestage oma finantsolukorda.<\/span><\/p>\n

Fikseeritud tulu\/v\u00f5lakirjad<\/span><\/p>\n

V\u00f5lakirjad (I owe you – ma v\u00f5lgnen sulle) on investeeringut\u00fc\u00fcp, mille puhul investor laenab raha ettev\u00f5ttele v\u00f5i valitsusele, vastutasuks perioodiliste intressimaksete ja esialgse laenusumma, nn p\u00f5hisumma, tagasimaksmise eest v\u00f5lakirja l\u00f5ppt\u00e4htajal.<\/span><\/p>\n

Siin on l\u00fchi\u00fclevaade fikseeritud tulu ehk v\u00f5lakirjade p\u00f5hiaspektidest:<\/span><\/p>\n

Emitent<\/b>: V\u00f5lakirju emiteerivad erinevad \u00fcksused, sealhulgas ettev\u00f5tted, omavalitsused ja riikide valitsused. Emitent on \u00fcksus, kes laenab raha ja lubab laenu tagasi maksta.<\/span><\/p>\n

P\u00f5hisumma<\/b>: See on rahasumma, mille v\u00f5lakirjaomanik (investor) laenab emitendile. Emitent kohustub selle summa v\u00f5lakirjaomanikule tagasi maksma kindlaksm\u00e4\u00e4ratud kuup\u00e4eval ehk t\u00e4htajaks.<\/span><\/p>\n

Intress<\/b>: Vastutasuks laenu eest maksab emitent v\u00f5lakirjaomanikule eelnevalt kindlaks m\u00e4\u00e4ratud intressi. Seda intressi makstakse tavaliselt perioodiliselt (sageli poolaasta v\u00f5i aasta kaupa). Intressim\u00e4\u00e4ra nimetatakse sageli kupongim\u00e4\u00e4raks.<\/span><\/p>\n

L\u00f5ppt\u00e4htaeg<\/b>: See on kuup\u00e4ev, mil v\u00f5lakirja emitent peab v\u00f5lakirjaomanikule p\u00f5hisumma tagasi maksma. T\u00e4htajad v\u00f5ivad olla l\u00fchiajalised (m\u00f5ned kuud v\u00f5i aastad) kuni pikaajalised (kuni 30 aastat v\u00f5i rohkem).<\/span><\/p>\n

Risk ja tootlus<\/b>: V\u00f5lakirju peetakse tavaliselt v\u00e4iksema riskiga kui aktsiaid ja vastavalt sellele pakuvad nad tavaliselt v\u00e4iksemat v\u00f5imalikku tulu. V\u00f5lakirjade risk seisneb peamiselt selles, et emitent ei suuda oma kohustusi t\u00e4ita ja ei suuda p\u00f5hisummat v\u00f5i intressi tagasi maksta. Riigiv\u00f5lakirju peetakse \u00fcldiselt k\u00f5ige v\u00e4iksema riskiga, samas kui ettev\u00f5tete v\u00f5lakirjad on suurema riskiga.<\/span><\/p>\n

Turuhinnad<\/b>: Kuigi v\u00f5lakirjal on fikseeritud p\u00f5hisumma ja intressim\u00e4\u00e4r, v\u00f5ib selle hind avatud turul k\u00f5ikuda selliste tegurite alusel nagu intressim\u00e4\u00e4rade muutused, emitendi krediidiv\u00f5imelisus ja laiemad majandustingimused.<\/span><\/p>\n

V\u00f5lakirjad on finantsturgude oluline osa ja v\u00f5ivad m\u00e4ngida olulist rolli mitmekesises investeerimisportfellis. Nad v\u00f5ivad pakkuda stabiilset sissetulekut ja aidata v\u00e4hendada investeerimisportfelli \u00fcldist riski.<\/span><\/p>\n

Siin on m\u00f5ned n\u00e4ited erinevat t\u00fc\u00fcpi v\u00f5lakirjadest:<\/span><\/p>\n

    \n
  1. Eesti v\u00f5lakirjad<\/b>: Riigikassal on v\u00f5imalus v\u00f5lakirjaturu kaudu kiiresti rahalisi vahendeid hankida ja seel\u00e4bi igap\u00e4evase rahavoo k\u00f5ikumisi tasakaalustada. Selle saavutamiseks kasutatakse nii kodumaiseid l\u00fchiajalisi v\u00f5lakirju ehk T-bille kui ka rahvusvahelisi euro kommertspabereid. Rohkem infot<\/span> Rahandusministeerium kodulehel<\/span><\/a>.<\/span><\/li>\n
  2. USA riigiv\u00f5lakirjad<\/b>: Need on emiteeritud USA rahandusministeeriumi poolt f\u00f6deraalvalitsuse nimel. Neid peetakse \u00fcheks k\u00f5ige turvalisemaks investeeringuks, sest nende tagatiseks on USA valitsus. Neid saab osta otse USA valitsuselt<\/span> TreasuryDirectist<\/span><\/a>.<\/span><\/li>\n
  3. Ettev\u00f5tete v\u00f5lakirjad<\/b>: Neid emiteerivad ettev\u00f5tted, et koguda raha erinevatel eesm\u00e4rkidel, n\u00e4iteks ettev\u00f5tte laienemiseks v\u00f5i v\u00f5la refinantseerimiseks. N\u00e4iteks on Apple Inc. 2,600% v\u00f5lakiri t\u00e4htajaga 2026, mida saab osta ja m\u00fc\u00fca suuremates v\u00f5lakirjade kauplemisplatvormides. Ettev\u00f5tete v\u00f5lakirjade kohta saate rohkem teavet veebisaitidel, n\u00e4iteks<\/span> Fidelity<\/span><\/a>.<\/span><\/li>\n
  4. Munitsipaalv\u00f5lakirjad<\/b>: Neid emiteerivad riigid, linnad ja muud kohalikud omavalitsus\u00fcksused, et rahastada avalikke projekte, n\u00e4iteks koolide, maanteede ja lennujaamade ehitamist. N\u00e4iteks on New Yorgi linna munitsipaalvee rahastamise ameti v\u00f5lakirjad. Rohkem teavet selle kohta leiate<\/span> elektroonilise munitsipaalturu veebisaidilt<\/span><\/a>.<\/span><\/li>\n
  5. Agentuuri v\u00f5lakirjad<\/b>: Neid emiteerivad valitsusega seotud organisatsioonid, n\u00e4iteks Fannie Mae ja Freddie Mac. Nende v\u00f5lakirjadega rahastatakse asutuste tegevust ja nende programme. Lisateavet v\u00f5ib leida investeerimissaitidelt nagu<\/span> Vanguard<\/span><\/a>.<\/span><\/li>\n
  6. Rahvusvahelised v\u00f5lakirjad<\/b>: Neid emiteerivad v\u00e4lisriikide valitsused v\u00f5i v\u00e4lismaised ettev\u00f5tted. \u00dcks selline n\u00e4ide on Saksamaa valitsuse v\u00f5lakirjad. Rohkem infot nende kohta leiate sellistelt investeerimisplatvormidelt nagu<\/span> Investing.com<\/span><\/a>.<\/span><\/li>\n<\/ol>\n

    \u00dcks n\u00e4ide v\u00f5lakirjaindeksfondist on Vanguard Total Bond Market Index Fund (VBTLX). Selle fondi eesm\u00e4rk on j\u00e4lgida Bloomberg Barclays U.S. Aggregate Float Adjusted Indexi tootlust, mis on laiaulatuslik indeks, mis sisaldab valikut USA v\u00f5lakirju. Lisateavet selle fondi kohta leiate<\/span> Vanguardi veebisaidilt<\/span><\/a>.<\/span><\/p>\n

    See fond h\u00f5lmab positsiooni k\u00f5ikidest USA v\u00f5lakirjadest, sealhulgas valitsuste, ettev\u00f5tete ja rahvusvahelised dollariv\u00f5lakirjad, samuti h\u00fcpoteegiga ja varaga tagatud v\u00e4\u00e4rtpaberid, mille t\u00e4htaeg on \u00fcle 1 aasta.<\/span><\/p>\n

    Aktsiad<\/b><\/h2>\n

    Omakapital kujutab endast osalust ettev\u00f5ttes, mis on sageli esindatud aktsiate v\u00f5i osakute kaudu. N\u00e4iteks kui ostate Enefit Green, LHV Group, Apple Inc. v\u00f5i Microsofti aktsiaid, siis omate v\u00e4ikest osa nendest ettev\u00f5tetest, saades seega \u00f5iguse osa nende varadest ja tuludest.<\/span><\/p>\n