Väärtpaberitööstus on üks kõige kõrgemini reguleeritavaid tööstuseid turul, millel on kompleksne regulatoorne arhitektuur, mis on loodud turu stabiilsuse tagamiseks. Väärtpaberituru reguleerimise eesmärk on teostada järelevalvet kaubeldavate väärtpabereid puuduva info üle, monitoorida turgu nii informatsiooni väärkasutamise kui turgudega ja hindadega manipuleerimise osas kui ka teostada järelevalvet organiseeritud turgude korporatiivse juhtimise üle.

Vaatamata suurte finantsturgude rangele reguleerimisele ja järelevalvele, paljastas 2008. aasta ülemaailmne majanduskriis väärtpaberite regulatsioonides mõlemal pool Atlandi ookeanit märkimisväärseid lünki.

Sellele järgnes finantstööstuse laiaulatuslik regulatoorne põhjalik ülevaatus, et suurendada finantssüsteemi vastupidavust ning vähendada finantsasutuste ebaõnnestumisriske ning kõrvalmõjude ohtu finantssektorilt laiemale majandusele ning samuti vähendada riski, et maksumaksjad peaksid kandma tulevaste pangakriiside kulusid.

Kiireks LEI-koodi registreerimiseks täitke lihtne registreerimisvorm.

Euroopa Väärtpaberite Raamistik

ELi väärtpaberiturgu reguleerib ESMA, iseseisev Euroopa institutsioon, mis on pühendunud EL-i finantssüsteemi stabiilsuse tagamisele, parendades investorite kaitseid ning tagades stabiilse, efektiivse ja korrapärase finantsturgude toimimise üle kogu EL-i.

ESMA tegevused hõlmavad EL-i üleste kindlate finantsentiteetide otsest järelevalvet, investorite riski, turgude ja majandusliku stabiilsuse hindamist. Institutsioon on samuti vastutav EU finantsturgude ühese määruste raamatu loomise ning finantsjärelevalve koondamise tagamise eest üle kogu EL-i.

Juriidiline Raamistik

Euroopa väärtpaberite turu reguleerimise juriidiline raamistik põhineb EU Direktiividel, mille individuaalsed liimesriigid on oma riiklikku seadusandlusesse üle võtnud. See aga ei rakendu EL-i regulatsioonidele, mis on otseselt rakendatavad igas liikmesriigid.

Vastav EL-i regulatoorne raamistik hõlmab:

• Turud Finantsinstrumentide Direktiivis (MiFID II)
• Turud Finantsinstrumentide Dikrektiivis (MiFID II)
• Euroopa turu infrastruktuuri regulatsioon (EMIR)
• Prospektimäärus
• Läbipaistvuse Direktiiv ja
• Lühikeseks müügi regulatsioonid.

ELi väärtpabereid käsitlevate õigusaktide sihtasutus: Turud Finantsinstrumentide Dikretiivis (MiFID II)

MiFID tagab EL-i väärtpaberiregulatsioonide jaoks ühtse raamistiku, mis on turu infrastruktuuri ümber seadistanud alates sellest kui see 2007. aastal jõustus, samal aastal reformeeris Riiklik Turusüsteem USA aktsaiaturge. See uuendati MiFID II-s ja MiFIR-is aastal 2018.

MiFID II kehtib investeerimisfirmade, mitmepoolsete kauplemissüsteemide (MTF), reguleeritud turgude (börside), organiseeritud kauplemissüsteemide ja finantsinstrumentide (vabalt kaubeldavad aktsiad, rahaturu instrumendid, kollektiivse investeerimise ühikud ja tuletisinstrumendid, välja arvatud võlakirjad ning väärtpaberistatud võlad) suhtes.

Järgnevad on MiFID-i võtmetunnused:

Turu killustatus – MiFID tunnustab nelja kauplemisplatvormi: reguleeritud turud (RM-id), mitmepoolsed kauplemissüsteemid (MTF-id), organiseeritud kauplemissüsteemid (OTF) ja süstemaatilised internaliseerijad (SI-d). See turu killustatus loodi tagamaks turu läbipaistvust, kuid see suurendas samuti komplekssust ning kulusid, kuna turuosalised pidid koguma infot paljudest kauplemiskohtadest. MiFID-iga vastavusse jäämiseks peavad turuosalised koguma finantsinfot suurest hulgast kauplemissüsteemidest, millest igaühel on erinevad identifitseerijad ja formaadid, mis muudavad vastavuses püsimise väga kulukaks ning keerukaks regulatsiooniks.

MiFID Passid lubavad oma asutamise riigis autoriseeritud ja reguleeritud firmadel osutada teenused teistes EL-i liikmesriikides.

Klientide kategoriseerimine – MiFID tunnustab kolme tüüpi kliente: sobivad vastaspooled, professionaalsed kliendid ja jaekliendid, kellest igaüks nõuab erineval tasemel kaitset.

Tellimuste töötlemine ja läbipaistvus – parima täidesaatmispraktika tagamiseks ja klientide kaitseks tellimuste prioritiseerimisel ja liitmisel, vajab MiFID klientide tellimuste vastuvõtmisel teatud info salvestamist. Kauplemisjärgse läbipaistvuse tagamiseks peavad turuosalised teatama hinna, väärtuse ja kõigi noteeritud aktsiatega kauplemise aja, kaasa arvatud need, mida ei teostata reguleeritud turul.

Euroopa turu infastruktuuri regulatsioon (EMIR)

Euroopa turu infrastruktuuri regulatsioon (EMIR) rakendub kõikidele tuletisinstrumentidega kauplemisega seotud tegevustele. Riskide vähendamiseks ja kõrgema turu läbipaistvuse tagamiseks, on EMIR-il teatavad nõuded, näiteks kõigi tuletisinstrumentide kontaktide raportid, standardiseeritud OTC tuletiste kohustuslik tsentraliseeritud kliiring, mittekeskselt kliiritud tuletisintrumentidega kauplemise (tehingutest aegsasti teavitamine, igapäevane hindamine, portfoolio lepitamine, vaidluste lahendamine, portfoolio tihendamine) riski kergendamise tehnikad ning täiustatud tagatisnõuded.

EMIR-i aruandlus nõuab, et kõigi järelturu lepingute kohta koostatakse kauplemisteabehoidla jaoks aruanne järgmiseks päevaks. Sellegipoolest, see nõuab samuti, et kõik kauplemisteabehoidlad keelduvad kõigist kauplemisaruannetest, kui esitajal pole rahvusvahelist identifitseerimistunnust ehk LEI-d, olenemata turuosaliste päritolust (EL või EL-i väline), mis annab tunnistust sellest, et LEI-koodidel on kaasaegsetes finantssüsteemideks oluline roll.

Kuna MiFID loodi enne EMIR-i, siis on sellel EMIR-i tuletisinstrumentidega kauplemise ja aruandekohustustega teatavaid konfliktseid alasid. Näiteks nõuab MiFID II turuosaliselt, et nad kasutaksid BICe (Ettevõtete tunnuskood) ja teisi tunnustatud ja standardiseeritud vastaspoole ID-sid, mis ei ole vastavuses EMIR-iga, mis nõuab LEI kasutamist.

USA väärtpaberite õiguslik raamistik

USA väärtpaberite regulatsiooni eesmärk on kaitsta investoreid, säilitada ausaid, korrapäraseid ja efektiivseid turge ning hõlbustada kapitali moodustamist. Kindlustamaks, et need eesmärgid on täidetud, on USA väärtpaberite turu regulatsioonid ja järelevalve organiseeritud kolmel erineval tasandil: föderaalne, osariiklik ning Isereguleeruvate Organisatsioonide (SRO) tasandil.

Föderaalne regulaator on väärtpaberi- ja börsikomisjon (SEC), millele on antud ülesanne kaitsta investoreid ning säilitada väärtpaberituru terviklikkust. Samuti on selle ülesanne üle vaadata kõik reeglid, mille on välja pakkunud niinimetatud isereguleerivad organisatsioonid, et teha kindlaks, kas need on vastavuses väärtpaberituru seadusega aastast 1934.

Osariigid on autoriseeritud registreerima need börsimaaklerid ja investeerimisnõustajad, kes pole SEC-is registreeritud, ning nende üle järelevalvet teostama.

Isereguleerivad organisatsioonid nagu näiteks börsid, kauplemisteabehoidlad ja finantstööstuse reguleeriv asutus määravad kindlaks reeglid ning teostavad järelevalvet nende liikmete äripraktika üle.

Reguleerivad asutused

Põhiline väärtpaberite regulaator Ameerika Ühendriikides on SEC, iseseisev riiklik agentuur, mis on volitatud koostama reegleid ning mis toimib tsiviilkaitseorganina, mis haldab föderaalseid väärtpaberiseaduseid. Selle järelevalve raamistik hõlmab avalikke firmasid ning nende finantsilise ja muu info avalikustamist üldisele avalikkusele, väärtpaberibörsi, väärtpaberi väärtpaberivahendajaid ning väärtpaberimaaklereid investeerimisnõustajaid ning ühiseid rahalisi vahendeid.

Finantssektorit reguleeriv asutus (FINRA) on suurim valitsusväline väärtpaberifirmade regulaator Ameerika Ühendriikides, mis on pühendunud investorite kaitsmisele ning turu terviklikkusele. Valitsuse poolt autoriseeritud mittetulundusühinguna jälgib ta rohkem kui 624.000 USA vahendajat-maaklerit, et kindlustada sektori õiglane ning aus opereerimine.

USA väärtpaberitööstust reguleerivad seadused

Väärtpaberiseadus aastast 1933

Väärtpaberituru seadust aastat 1934 võeti vastu, et kindlustada investorite ligipääs olulisele ametlikult registreeritud väärtpabereid puudutavale infole ning et ennetada pettust avalikustades väärtpaberite registreerimise käigus olulist finantsinfot, mis lubab investoritel teha informeeritud otsuseid.

Väärtpaberituru seadus aastast 1934

Selle seadusega loodi väätpaberi- ja börsikomisjon, millega see sai volitused vahendusfirmade, üleandeagentide ja kliiringuagentuuride ning ka riiklike isereguleerivate organisatsioonide registreerimiseks ja reguleerimiseks ning nende üle järelevalve teostamiseks.

Investeerimisfirma seadust aastast 1940 reguleerib kollektiivsete investeeringute skeeme nagu näiteks ühtsed rahalised vahendid.

Investeerimisnõustajate seadus aastast 1940 näeb ette, et firmad või füüsilisest isikust ettevõtjad, kellele kompenseeritakse registreeritud investeerimisfirmade nõustamine või kelle hallatav vara on vähemalt 100 miljonit dollarit, peavad end SEC-is registreerima.

Sarabes-Oxley seadus aastast 2002

Enroni skandaali tulemuseks olevat 2002. aasta Sarbanes-Oxley seadust iseloomustati sel ajal kui suurimat USA äripraksiste põhjalikku ülevaatust. Seadus tutvustas rida meetmeid, mis parendavad korporatiivset vastutust, finantsandmete avalikustamist ning ennetavad korporatiivseid- ja raamatupidamispettuseid.

Dodd-Franki Wall Streeti reform ja 2010. aasta tarbijakaitseseadus

Järjekordsele kriisile, mis väärtpaberiturgu raputas, järgnes Dodd-Franki Wall-Streeti reform ja tarbijakaitseseadus, mida tutvustati aastal 2010 USA õigusliku raamistiku ümber kujundamiseks, sest paljudes valdkondades oli kriisi ajal näha märkimisväärseid nõrkkohti, kaasa arvatud tarbijakaitse, kauplemispiirangud, krediidimäärad, finantstoodete regulatsioon, ettevõtete üldjuhtimine ja avalikustamine ning läbipaistvus.

Jumpstart Our Business Startups seadus aastast 2012

Meie ettevõtte kiirstardi algatuse seadust tutvustati aastal 2012, et aidata äridel koguda vahendeid avalikel kapitaliturgudel minimeerides õiguslikke nõudeid.

Rahvusvaheline regulatiivne reaktsioon  2008. aasta majanduskriisi tagajärjena

Ülemaailmne 2008. aasta majanduskriis paljastas globaalses finantssüsteemis mitmeid haavatavusi, millest üks märkimisväärsemaid oli laialt levinud raskused finantstehingute tuvastamine ning jälgimine üle rahvusvaheliste finantsturgudel. Nende raskustega tegelemiseks avaldas FSB „Globaalne ettevõtete identifitseerimistunnus finantsturgudele“ mis pani paika 15 globaalset LEI-süsteemi kõrgetasemelist põhimõtet ning 35 soovitust unikaalse tuvastussüsteemi arendamiseks finantstehingute osalistele.

Andmepõhises maailmas, kus domineerib digitaalne varade formaat, on ülemaailmne tunnus finantsandmete arendamiseks ning erinevatest allikatest pärinevate entiteeti-tasandiliste andmete täpsuse ning õigeaegse liitmise tagamiseks  kriitiline element, mis on eriti keerukas piirideüleselt. Ülemaailmse tunnuse rakendamise otsesed tulemused hõlmavad parenenud riskijuhtimist, korrapäraste lahenduste hõlbustamist, kõrgemat finantsandmete üldkvaliteeti, kuid samuti paremat mikro- ja makroprudentsiaalsete finantsriskide hindamist. Tänase seisuga rohkema kui 1.6 mln LEI-koodiga üle 200 jurisdiktsiooni, on see ülemaailmne tunnus oluliseks toeks järelevalveametnikele ning turuosalistele finantsriskide hindamisel ja haldamisel, raporteerides samal ajal kõigi jurisdiktsioonide vahel.

Kiireks LEI-koodi registreerimiseks täitke lihtne registreerimisvorm.